Esimest korda, aastaid tagasi, sain sellest tõeliselt aru ühe väga lihtsa asja kaudu: aja. Kui mina ütlen, et kell kolm saame kokku, olen ma tavaliselt kümme minutit varem kohal. ATH-ga inimene, kellest räägin, oli kohal aga peaaegu alati kümme minutit hiljem, kui mitte isegi rohkem. Mitu aastat oli see mulle väga raske. See ei ole midagi, mida ma ise kunagi teen, ja ma arvasin pikalt, et põhjus on lihtsalt see,et ta ei väärtusta minu aega. Istusin ja ootasin, samal ajal kui tema justkui elas oma elu nii nagu talle sobis.
Tegelikkus oli hoopis teine. Tal lihtsalt kaob ajataju ära. Ta alustab ühe asjaga ega pane tähelegi, kui poolteist tundi on möödas ja ta oleks pidanud juba 25 minutit tagasi kodust väljas olema. See ei ole tahtlik minu tähelepanuta jätmine, see on tema aju, mis lihtsalt ei jälgi aega samamoodi nagu minu oma.
Kui tunned sama, tead täpselt, millest räägin: pidev hilinemine, unustatud kokkulepped, sõnumile vastamine, mis võtab päevi või kui üldse vastus tuleb (jah, seda on ka korduvalt juhtunud, et pean meelde tuletama “hei, sa pole mulle 2 päeva vastanud”). Tundub nagu te poleks üldse samal lainel ja tekib kiusatus mõelda, et ta ei hooli sinust või on sinu suhtes ükskõikne. Minu kogemusel, aga enamasti pole see nii.
Kui käitumine tundub tahtlik, aga ei ole
ATH-ga inimese käitumine tundub sageli tahtliku hooletusena, “kui ta hooliks, ta ju mäletaks”, kuid tegelikkuses on tegu aju täidesaatvate funktsioonide iseärasusega, mitte hoolimatusega. See ei tähenda, et su tunded ja pettumus poleks õigustatud, sest need on. Aga selle taga peituva mehhanismi mõistmine aitab sul reageerida teisiti kui pelgalt solvumisega, mind vähemalt on see tohutult aidanud.
Mida see sinu jaoks tähendab
Kui elad koos ATH-ga inimesega või oled temaga suhtes (elukaaslastena, lähedaste sõpradena, pereliikmena), kannad sageli nähtamatut koormat: meeldetuletused, planeerimised, ootamised ja tihtipeale pidevad pettumised. See on kurnav ja see on täiesti arusaadav. Sul on õigus tunda pettumust, isegi kui mõistad, et tegu pole tahtliku käitumisega.
Kuidas mina sellega toime tulen
Erisustega, mis puudutab meie ajataju, õppisin toime tulema mitme väikese harjumusega.
- Kui meil on kokkusaamine, kirjutan eelmisel õhtul talle üle, et me ikka kohtume. Miks? Sest tihti juhtub, et ta kas unustab või on kogemata planeerinud endale samale ajale mitu asja.
- Kui ma ise kuskilt liikuma hakkan, annan sellest teada ja palun, et ka tema seda teeks. Nii tekib mõlemale poole väike teavitusring. Miks? Sest ta võib öelda, et hakkab tulema, aga kaotab järksu ajataju nt unustades end kellegagi rääkima, jääb asju otsima, riideid vahetama või midagi muud, mis fookuse ära võtab. Vahel on ka muidugi nii, et kuigi kohale jõudmine võtab 20 minutit, arvab ta miskipärast, et jõuab 5 minutiga (ära küsi, kuidas see nii olla saab, aga tõesti võib ajataju erinevatel hetkedel olla ATH-katel täiesti müstiline nähtus).
Samas olen pidanud olema ettevaatlik, et ma ei hakkaks tema eest vastutust kandma. Ma ei taha tekitada abitust, kus tema ise enda aja eest enam ei vastuta, sest siis kaotan ka mina – nii aja kui oma närvid. See vastutuse kandmise teema on veel teekond, kindlasti pole ma veel kohal, aga hetkel lähtun ma oma tunnetusest – kui oluline minu jaoks meie planeeritud (ATHkas loeb seda: võimalik plaan) tegevus ja kui palju minult emotsionaalselt nõuab meeldetuletamine.
Aga mu suurim õppekoht on see, et lõpuks tuleb ikka rääkida. Kui miski häirib, pean seda ütlema. Ainult nii saame kokku leppida viisis, mis toimib mõlemale, nii et mina ei tunne, et minule tehakse liiga ja tema ei tunne, et ma nõuan temalt jäika punktuaalsust, mis pole talle loomulik. Ja muidugi pean alati olema valmis ka selleks, et on asju, mida ta ei suuda teha ja milles vastu tulla ning sama õigus on ka ju tegelikult minul.
Mida ma täna teistele soovitaksin
Kui elad pidevas ärrituses ja vihas selle üle, et keegi ei tule õigel ajal ega väärtusta sinu aega ning hoiad seda kõike endas, võtab see tunne kiiresti tuurid üles. Tekib lumepalliefekt: ta ei tulnud, tähendab ta ei hooli, tähendab ta ei armasta mind, tähendab ma ei ole talle oluline. See mõtteahel käib lõputut ringiratast ja ärritunud ja rahuolematu oled ikka sina. Oluline on tunda ennast, enda piire ja samal ajal olla uudishimulik teise inimese suhtes.
Ainuke, mis päriselt aitab, on ennast väljendada ja seda saab teha ka pehmelt, nii, et mõlemal poolel oleks hea olla. Kui avan teisele inimesele oma mõtteid, tundeid ja vajadusi, selle asemel, et seda endas hoida, kulub mul palju vähem närvi. Ja kui ma ei hoia asju sees, ei kandu see ärrituvus edasi ka minu suhtlusesse teiste inimestega. Nii et kui midagi häirib, üritan seda väljendada õigel ajal õiges kohas, selle asemel, et lasta sel koguneda.
Kuidas ma saan aidata
Toetan ATH-ga inimeste lähedasi, kes otsivad paremat mõistmist ja toimetulekuviise igapäevaelus. Ei anna valmis lahendusi ega ütle, kuidas sinu suhe nn peaks välja nägema, aga aitan sul oma tunded lahti mõtestada ja leida viise, kuidas suhtes püsida, kaotamata iseennast. Loe lähemalt, mis on kogemusnõustamine ja kuidas see sinu igapäevaelus abiks võib olla.
Kui tunned, et tahaksid sellest rääkida, võta ühendust.
Soovitatud lugemine
- Hajevil mõtted. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjused ja tervenemine – Gabor Maté (Tänapäev). Kirjutatud pigem ATH-ga inimese enda vaatenurgast, kuid aitab mõista, mis lähedase peas tegelikult toimub – väärtuslik lugemine ka partnerile või pereliikmele.
Lisa kommentaar